HAKKA KOHE SÕITMA!

Kolmas etapp Magny-Coursis vähendas liidrite vahet

2021 Euronics Vormel ehk Eesti meistrivõistlused virtuaalses vormelisõidus jätkusid 7. aprillil, mil Eesti Virtuaalse Autospordi Liidu (EVAL) korraldatava sarja kolmanda etapi võistluspaigaks oli Magny-Coursi rada Prantsusmaal. EVAL-i 11-aastase ajaloo jooksul polnud seal varem kordagi võisteldud

Esimest korda oli tänavu kvalifikatsioonis kiireim Alari Algpeus, kes parima stardikoha eelise ka põhisõidus ära kasutas, kuna sarja liider Sander Kallas finišeeris kohe tema järel teisena. Sprindisõidu võitis ülekaalukalt Rait Kilk, kuid Algpeuse neljas ja Kallase üheksas koht tähendasid, et punktiarvestuses vähenes nende vahe veelgi. Kolme etapi järel on Kallasel 89 ja Algpeusel 76 punkti, Kilk on 66 punktiga kolmas. Kallase ja Kilgi tiim RTECH Racing juhib meeskondlikku arvestust 155 punktiga, teisel kohal olev A1M Red Lights (Algpeus ja Paul August Lääne) jääb maha tervelt 54 punktiga.

Kvalifikatsioon: Algpeus kiireim, uustulnukad paistsid silma

Kvalifikatsioonis osalejate arv kasvas taas, seekord oli neid 44. Kiireima ringi – 1.12,219 – tegi Alari Algpeus. Tema edu teise aja saanud Jan Granqvisti ees oli 0,141 sekundit, mida suhteliselt lühikest rada (4412 meetrit) arvestades võib lugeda ülekaalukaks. Seda enam, et Granqvist edestas kolmanda aja saanud Sander Kallast vaid 0,002 sekundiga. Ühe sekundi sisse mahtus üldse 14 sõitjat, nende seas EVAL-i sarjade debütant Eke Tom Paat. Ka teine uustulnuk Robert-Juss Soe jõudis märkimisväärselt kõrgele 16. kohale.

Nagu ikka, pääses ajasõidu 34 paremat võistlema A-finaali. B-finaal peeti seekord kümne sõitja osalusel ning 24-ringilisest mõõduvõtust väljus võitjana EVAL-i sarjade veteran Kalle Palmre. Eelmise etapi B-finaali võitnud Kermo Keerma aga võitles end seekord juba A-finaali, 34 kiirema sekka.

Põhisõit: Algpeus juhtis kindlat, kuid võitis napilt

48-ringilist võidusõitu parimalt kohalt alustanud Alari Algpeus ei lasknud end üllatada ning haaras liidripositsiooni, avaringil moodustunud juhtgruppi kuulusid veel Sander Kallas, Jan Granqvist ja Kevin Korjus. Nende taga läks aga juba esimeses kurvikompleksis lahti tõsine tohuvabohu. Viiendat kohta hoidnud Rait Kilgile sõitis tagant otsa Johannes Moor ning järgnenud ahelkokkupõrkes osales ei vähem ega rohkem kui 19 autot ehk rohkem kui pooled osalejatest.

Kilk oli ainsana esikümnes startinutest alustanud võistlust keskmise kõvadusega rehvidel, kuna üldine eelistus kuulus siiski pehmetele rehvidele. Avarii aga nullis võimaliku taktikalise eelise, sest avaringi lõpetas ta alles 12. kohal, kümme sekundit liider Algpeusist maas.

Sõidu avakolmandiku läbis esikümme suhteliselt rahulikult ja kohti vahetati harva. Ka suuri sõiduvigu esiotsa sõitjad ei teinud, kuni debütant Robert-Juss Soe kuuendal ringil pirueti järel teise kümne lõppu pudenes. Selleski olukorras osutus süütuks kannatajaks Kilk, kes otsasõitu vältida püüdes peasirgel efektse 360-kraadise pöördega maha sai, kuid täiesti hämmastaval kombel ikka 12. kohal jätkas. Ring hiljem tegi Kilk oma esimese boksipeatuse, et midagigi olukorrast päästa ja langes 26. kohale.

Selleks ajaks oli ka juhtgrupp lagunenud. Algpeus ja Kallas olid Granqvistist-Korjusest nelja sekundiga lahti rebinud, veel neli sekundit tagapool järgnesid väikeste vahedega Sten Piirimägi ja Morten Nõmme.

Niimoodi paaridesse jagunenuna püsis esikuuik muutumatult kuni 18. ringini, mille lõpul Kallas boksi pööras. Ilmne katse undercut teha ja esikohale tõusta ei kandnud aga vilja. Algpeus tegi kaks kiiret ringi järjest, keeras siis ise boksi ja tuli rajale tagasi täpselt Kallase ette. Duell esikohale algas sisuliselt uuesti nullist. 10 sekundit tagapool järgnes kolmandana Korjus, kuna vahelpeal liidrikohta hoidnud Granqvist oli hilise boksipeatusega neljandaks langenud ja kaotas Korjusele omakorda nelja sekundiga. 32. ringil aga Granqvist katkestas tehnilistel põhjustel.

Samal ajal pidi äreva hetke üle elama ka järjest ettepoole trüginud Kilk. Ta oli just teise boksipeatusega maha saanud ja tagasirgel hoogu kogumas, kui pirueti teinud Janar Tiitus talle rajapervelt ette veeres. Kilgil õnnestus ootamatust takistusest mööda vingerdada, tema tuules liikunud Timo Raudsik aga tabas täpselt „kümnesse“. Kilgi tiimikaaslane Kallas seevastu sattus avariisse, kui ringi sisse saanud Kermo Keerma vahetult tema ees eksis ja otsasõitu polnud võimalik vältida. Seni pooleteise sekundi kandis püsinud kaotus liidrile kärises hobilt neljale sekundile. Kui aga Algpeus 34. ringil teist ja viimast korda boksi keeras, oli tema edu Kallase ees juba peaaegu kuus sekundit. Kallas peatus ring hiljem, kuid vahe ei muutunud ja sõidu saatus näis otsustatud olevat, ehkki lõpuni jäi veel 13 ringi.

Mõlemad sõitsid nüüd keskmise kõvadusega (kollase küljega) rehvidel ja Kallas võitis iga ringiga kümnendiku-kaks tagasi, ent Algpeusi edu püsis turvalisena. Kuni ta 40. ringil hoobilt 2,5 sekundit kaotas. Ühtäkki oli Kallas pildil tagasi – kolm sekundit kaotust kaheksa ringiga tagasi teha paistis küll keeruline, aga kaugeltki mitte võimatu. Ent mis Algpeusil juhtus? Talle jäi ette kaks ringi(de)ga mahajäänut, kes liidrile kuidagi teed ei tahtnud anda, ehkki reeglid neid selleks kohustavad. Sama häda otsa sattus ka Korjus. Ringiga maha jäänud Lauri Laidna pidas tema ees vajalikuks lausa katvaid manöövreid teha ja takistas Korjuse sõitu rohkem kui ringi vältel.

Õnneks mahajääjad siiski esikolmikukohtade saatust ei otsustanud. Kallas hiilis küll liidrile iga ringiga mõne kümnendiksekundi võrra lähemale, et finišijoone ületas Algpeus siiski 0,53 sekundit varem. Kolmandana lõpetas Korjus, kes kaotas liidrile ligi 24 sekundit. Temast omakorda peaaegu 20 sekundit tagapool sai neljanda koha Piirimägi, kellele Nõmme ruudulipu langemise ajaks täiesti kannule jõudis. Kuues koht näis veel kolm ringi enne lõppu langevat Hannes Tammpere saagiks, kuid siis tegi ta pirueti ning möödusid nii Kilk kui ka Mario Vendla. Väga seiklusrikka sõidu lõpetaski Kilk kuuenda ja Vendla seitsmendana. Tammpere aga püsis kaheksandana ja see koht oleks talle andnud sprindisõidu esimese stardikoha. Paul August Lääne jõudis talle viimasel ringil tuulde ja korra põrkasid nad kokkugi, kuid viimasesse kurvikompleksi pööras Tammpere siiski Läänest eespool. Siis aga viskas äkiline võrguhäire ta paar sekundit tahapoole, Lääne võttis kaheksanda koha ja ühes sellega ka parima stardiplatsi teise sõitu. Tammperele jäi üheksas koht, ühtlasi oli ta viimane, kes liidrilt ringi sisse ei saanud. Kvalifikatsioonis silma paistnud debütantidest Paat katkestas, kuna Soe lõpetas korraliku 11. kohaga.

Lisapunkt kiireima ringi eest läks Sander Kallasele, kes võistluse kolmanda ringi läbis ajaga 1.13,623.

Sprint: Liider katkestas, sest elekter läks ära

24-ringiline sprindisõit kulges taas täiesti ettearvamatu stsenaariumi järgi. Esikohalt startinud Paul August Lääne paigaltvõtt polnud kõige parem ja avakurvis oli Mario Vendla tal juba kõrval, kuid Lääne jäi siiski ette. Erinevalt põhisõidust õnnestus juhtgrupil seekord esimestest kurvidest avariideta läbi pääseda, kuid tagapool püüti taas külakuhja ehitada. Mario Haugas ja Rando Tamm lähenesid esimesele kurvile peaaegu kõrvuti ja nagu sellistes olukordades ikka, ei mahtunud sinna ära. Kontakt polnud tugev, kuid mõlemad tegid pirueti ja tagant lähenes veel 20 autot. Seekord osales ahelavariis neist 13.

Avaringi keskel möödus Morten Nõmme Vendlast, tõusis teiseks ja hakkas kohe ahistama ka liidrit, esialgu veel tulutult. Põhisõidu võitja Alari Algpeus oli kerkinud kuuendaks, temaga seal kogu sõidu kembelnud Sander Kallas oli taas põhikonkurendi taga, seitsmes. Kuid teist ringi lõpetades andis Sten Piirimägi talle tagant kerge müksu ja ehkki puude oli vaevumärgatav, lendas Kallas muru peale. Rajale naasmine aga võttis meeletult aega, sest ohuolukorra vältimiseks pidi Kallas ridamisi taganttulijaid mööda laskma. Kuni ta end lõpuks asfaldile manööverdas ja hoo üles sai, oli paljutõotav positsioon juhtgrupis vahetunud 31. koha vastu.

Samal ajal vahetus ka liider, kui Nõmme möödus Läänest ja asus jõudsalt vahet kasvatama. Läänele aga jõudis järele viiest autost koosnev rong, kus vedurijuhi rollis oli Mario Vendla, riburida pidi järel Rait Kilk, Kevin Korjus, Alari Algpeus ja Hannes Tammpere. Erinevalt põhisõidust polnud seekord keegi huvitatud rahumeelsest kulgemisest. Tammperel õnnestus end mööda pressida Algpeusist, seejärel eksis Vendla juuksenõelakurvi pidurdamisel ja Kilk pääses ette. Tammpere üritas olukorda kasutades mööduda Korjusest, ent manööver siiski ei õnnestunud.

Liider Nõmme edu Lääne ees oli juba ligi kuus sekundit ja muudkui kasvas, kuna Kilk oli end jälitajatest lahti rebinud ja võtnud Läänele tuulde. Ka Algpeusil oli õnnestunud uuesti Tammpere selja taha jätta, viimase sappa aga oli jõudnud debütant Robert-Juss Soe.

Ehkki Kilk oli Lääne kergesti kinni püüdnud ja pidurdamistel jõudis tihtipeale ohtlikult ligidale, ei teinud ta pikka aega ainsatki möödumiskatset. Alles 10. ringil kasutas ta DRS-i pakutud tippkiiruse eelise ära ja tõusis teiseks. Vendla, kelle auto paistis juba tükk aega väga raskesti juhitav, eksis taas ja langes üheksandaks.

Kui pool maad ehk 12 ringi sai sõidetud, juhtus midagi täiesti ootamatut. Turvalisel esikohal olnud Nõmme pööras boksi ja sinna ta jäigi. Katkestamise põhjus oli ülimalt proosaline: täpselt boksipeatuse hetkel läks kodus elekter ära.

Liidrikoha päranduseks saanud Kilk sõitis nüüd Läänel lihtsalt eest ära. Finišis oli vahe 5,7 sekundit. Läänel seevastu kujunes sõidu lõpp põnevaks, sest seltskonda hakkasid pakkuma Korjus ja Algpeus. Kohtade vahetuseni siiski ei jõutud, aga kolm autot ületasid lõpujoone 0,6 sekundi sees. Ka järgmine kolmik – Vendla, Soe ja Johannes Moor – jõudis ruudulipu alla peaaegu koos. Neile vahepeal järele jõudnud Henri Sinik oli tempo poolest kiirem, kuid sõitis kolm ringi enne finišit seina ja katkestas. Kaheksanda koha sai Laur Uusmägi, otse tema tuules lõpetas aga Sander Kallas, kes vahepeal lootusetuna paistnud olukorrast siiski kaks punkti päästis. Kümnenda kohaga teenis viimase punkti Jürgen Oppi.

Kiireim ring jäi Morten Nõmme nimele (1.13,916), aga kuna tema sõidu katkestas, ei antud kellelegi ka lisapunkti.

Kui üheksast Euronics Vormel 2021 etapist on peetud kolm, hoiab liidrikohta endiselt Sander Kallas, kellel on 89 punkti. Alari Algpeusil õnnestus teist korda järjest põhisõit võita ja ka sprindis oli ta Kallasest eespool, vähendades vahe liidriga 13 punktile. Kolmanda-neljanda koha pärast võitlevad omavahel Rait Kilk (66 punkti) ja Kevin Korjus (65), nende järel on aga võrdselt 42 punkti peal koguni kolm sõitjat – Henri Sinik, Jan Granqvist ja Mario Vendla. Üldse on kolme etapiga teeninud punkte 24 sõitjat.

Meeskondadest on RTECH (Kallas, Kilk) kogunud 155 punkti ning edu lähima jälitaja kasvas juba 54 punktile. A1M Red Lights tõusis tänu Algpeusi ja Lääne headele tulemustele teiseks (101) ning Teknikal Tihvikultis (Moor, Korjus) kolmandaks (92). Seni teist kohta hoidnud Drillers Esports (Sinik,

Granqvist) aga langes neljandaks, sest mõlemad sõitjad pidid mõlemas sõidus katkestama. Punkte on praeguseks saanud 14 tiimi.

MÄRKUS: Kõik tulemused on esialgsed ja võivad muutuda pärast protestide läbivaatamist.

Eesti virtuaalsete vormelisõidumeistrivõistluste neljas etapp peetakse 2. mail Hockenheimi rajal.
Magny-Coursi võistlus on järelvaadatav siit: 2021 Euronics Vormel: 3. Etapp - Magny-Cours (A-Finaal)

EVAL-i koduleht: www.simracing.ee
2021 Euronics Vormeli koduleht: http://www.eval-liiga.net/competitions/index.php?p=784