Eesti virtuaalse ringrajasõidu meistrivõistlused GT3-autodele ehk sari nimega EVAL S-Link GT 2023 lõppes 23. aprillil finaaletapiga Spas. Hooaja seitsmes osavõistlus pidi eelkõige andma vastuse kahele küsimusele: kas meistriks tuleb Juss Parek (BMW M4 GT3) või Risto Kappet (Honda NSX Evo) ning kas pronksmedali võidab Joosep Laiksoo (BMW M4 GT3) või Reno Kööts (Honda NSX Evo). Pareki edu Kappeti ees oli 25 punkti, kuna Laiksoo edestas Köötsi 15 punktiga.
Võistlusnädala kolmapäeval toimus aga Assetto Corsa Competizione platvormi põhjalik uuendus. Lisaks tavapärasele autode suutlikkustasakaalu (Balance of Performance ehk BoP) muutustele juurutati seekordse versioonivahetusega ka rehvide uus matemaatiline mudel, mis keeras kõik pea peale. Senised seadistused polnud enam kasutatavad ning kaudselt mõjutas see ka osavõtjate arvu. Mitmed, kes kuidagi seadistust paika ei saanud ja kellel suurt millegi pärast võidelda polnud, jäid eemale. BoP kohendamine aga tähendas, et eelkvalifikatsioonis ülivõimas olnud Honda minetas oma senise edu. Nagu hiljem selgus, taandus lõpptulemus paljuski sellele, kellel oli olemas pikal sõidul töötav seadistus ja kellel mitte.
Sprindisõidus rebisid Parek, Kappet ja Kööts kohe teistest lahti. Viiendal ringil üritas Kööts mööduda teist kohta hoidnud Kappetist, kuid autod puutusid mitu korda kokku ja Kappet lendas rajapiirdesse. Õnneks sai ta jätkata, kuid piirdus lõpuks viienda kohaga. Sprindi võitnud Pareki edu Kappeti ees kasvas nüüd 38 punktile ning kuna põhisõidust oli võimalik teenida maksimaalselt 47 punkti, sai tiitli saatus sisuliselt selgeks.
Põhisõidu kvalifikatsioon lõppes järjestuses Kööts-Parek-Kappet, kusjuures kõik mahtusid 0,08 sekundi sisse. Stardis haaras liidrikoha taas Parek Köötsi ja Kappeti ees, kuid juba avaringil paistis, et Kappetil tekivad raskused rivaalide tempos püsimisega. Tema autol hakkasid rehvid kiiresti üle kuumenema ning Kappet langes võistlejaterivis tasapisi esikümne lõppu. Boksipeatuse järel sai ta hoo taas üles, ent päästa polnud enam midagi. Parek kasvatas edu teist kohta hoidnud Köötsi ees 17 sekundini, kuid vahetult enne finišijoont võttis hoo maha ja kinkis võidu tiimikaaslasele. Viis lisapunkti katapulteerisid Köötsi kokkuvõttes Laiksoost – kes lõpetas neljandana – ühe punktiga mööda ja tõid talle Eesti meistrivõistluste pronksmedali.
Sprindi kvalifikatsioon andis tulemuseks unistuste stsenaariumi. Esimesest reast startisid tiitlipretendendid Parek ja Kappet, teisest pronksitaotlejad Kööts ja Laiksoo. Parek edestas seejuures Kappetit vaid 0,003 sekundiga, Köötsi-Laiksoo vahe oli täpselt sekundikümnendik. Kvalifikatsiooni põhjal tundus, et versiooniuuendus on lisaks Honda tiibade kärpimisele andnud uue hingamise McLarenile, sest Rait Kilk (McLaren 720S GT3) kaotas Laiksoole omakorda vaid sajandikuga.
15-minutilise sprindisõidu stardis tegi esinelik juba paari kurvi jooksul jälitajatega vahe sisse. Avaringi lõpuks selgus, et Laiksoo siiski Pareki-Kappeti-Köötsi tempot pidada ei suuda. Kuid tagala sai Laiksool kiiresti kindlustatud, sest juba teise ringi algul põrkasid lähimad jälitajad Kilk ja Johannes Moor (Audi R8 LMS Evo2) Les Combes’is kokku ning põhjustasid suure segaduse. Viiendale kohale asus nüüd Martin Ventsel (Audi R8 LMS Evo2), tema järele tekkis pikk rong minimaalsete vahedega.
Kappetil aga hakkasid tekkima raskused Pareki sabas püsimisega ning neljanda ringi lõpuks, mil sõita jäi veel kuus minutit, kärises vahe 1,7 sekundile. Küll aga hakkas Kööts nüüd Kappetit ahistama. Kemmeli sirgel jõudis ta Kappeti kõrvale, ent viimane ei kavatsenudki kohast vabatahtlikult loobuda ja Les Combes’i kurvi sisenes ikkagi eespool. Õrn kontakt paiskas Köötsi auto korraks rajalt välja ja sellele järgnes teine, mõnevõrra tugevam kokkupõrge. Kööts pääses sealt enam-vähem terve nahaga, Kappet seevastu sõitis ninaga rajapiirdesse ja Laiksoo lipsas kohe mööda. Hullem veel – auto oli saanud kannatada, vahe Laiksooga hakkas kiiresti venima ning selja taga tagant lähenes Kappetile täisauruga terve Ventseli „rong“. Sinna kuulus teiste hulgas ka Rain Laupa (Audi R8 LMS Evo2), kes aga oli üheksa minuti jooksul Spa salakavalates kurvides juba neli korda rajapiire ületanud. Kuritööle järgnes karistus boksiteelt läbisõidu vormis ning Laupa finišeeris viimasel, 33. kohal.
Eelviimase ringi alates, kui sõiduaega oli järel kolm ja pool minutit, lahutas Kappetit ja Ventselit kõigest kaks sekundit. Polnud selge, kas kahe eelmise aasta meistril õnnestub jõuda päästvasse finišisse enne, kui selgelt kiirem rivaal temast mööda läheb. Viimase ringi alguseks oli vahest järel veel sekund, lisaks vedas Ventsel endaga kaasa Rasmus Uustulndi (BMW M4 GT3) ja Silver Jõfferti (McLaren 720S GT3). Esikolmikukohad olid Parek, Kööts ja Laiksoo selleks hetkeks juba ära jaganud, ent mis saab edasi?
Kemmeli sirge lõpuks oli Kappet kinni püütud, kuid Spa teine ja kolmas sektor on esimesest märksa kurvilisemad ja möödumine pole seal lihtne isegi ülekaalukalt kiirema autoga. Pealegi jäi Kappetit jälitama Ventsel üksi, kui Uustulnd ja Jõffert viimase initsiatiivil Campuse kurvis nii kauni sünkroonpirueti tegid, et jäätantsijadki oleks kadestanud. Ent võistlus polnud veel läbi. Stavelot’ kurvis väljumine oli Kappetil pärast avariid vaevaline ning Ventselil polnud keeruline talle seal tuulde võtta, segamatult mööda purjetada ja Kappeti ees sprindisõidu neljas koht võtta. Neli sekundit tagapool käis finišijooneni kõva pusimine ülejäänud esikümnekohtade pärast. Järjestuseks kujunes seal Moor, Mario Haugas (BMW M4 GT3), Jõffert, Siim Nöör (BMW M4 GT3) ja Siim Kallakmaa (Mercedes AMG GT3). Kaht viimast jäi seejuures lahutama vaid 0,03 sekundit.
Kuna ka parim ring (2.17,867) läks sprindist Parekile, lisas ta enda kontole maksimaalsed 24 punkti Kappeti 11 vastu ning tabeliseis näitas juba 38-punktilist vahet. Pronksiheitluses õnnestus Köötsil vähendada kaotust Laiksoole vaid kolme punkti võrra, vahe enne viimast põhisõitu oli 12 punkti. Sisuliselt tähendas see, et – asjade normaalse kulu korral – Eesti meistrivõistluste kuld ja hõbe on jagatud, pronksi saatus aga lahtisem kui enne.
Põhisõidu kvalifikatsioonis näitas Kööts, et võib olla vajadusel kõigist kiirem ning hõivas parima stardikoha. Ent Parek kaotas vaid 0,023 ja Kappet 0,073 sekundit. Kilk neljandana jäi Köötsist maha juba 0,355 sekundit. Kuid need olid ajad ühel ringil, sõit aga pidi kestma terve tunni ning paljudel olid seadistused korralikult läbi katsetamata.
Stardis sai Kööts liidrikohta nautida vaid mõned sekundid, siis läks Parek mööda. Kappet püsis kolmandana ja tegi Kilgiga vahegi sisse, kuid juba teisel ringil edu haihtus ning ringi lõpus läks Kilk ise suurema vaevata Kappetist mööda. Nagu selgus, kippusid valitseva meistri autol rehvid üle kuumenema ning auto tasakaal oli täiesti käest ära. Mees oli ka ise nõutu: seade oli sama nagu sprindis, aga raske autoga millegipärast ei töötanud. Kui esimesed kümme sõiduminutit täis tiksusid, võis Kappeti nime leida paremustabelis alles kaheksandalt realt. Mööda olid läinud veel Laupa, Moor, Laiksoo ja Uustulnd ning tagatiiva varjus luuras Jõffert. Kuna Parek liikus juba uhkes üksinduses – olles Köötsi maha jätnud – kümme sekundit eespool, olid Kappeti võimalused tiitlit kaitsta põhimõtteliselt läbi. Tema ringiajad olid tavapärasest kaks sekundit aeglasemad. Aga teha polnud midagi, tuli kannatada, sest varajane boksipeatus oleks seisu pikas plaanis veel hullemaks muutnud.
Eespool lähenes Laiksoo muudkui Moorile ning kui 20 minutit sai sõidetud, liikusid nad rajal juba koos. Laiksoole oli eluliselt oluline Moor võimalikult ruttu selja taha jätta, sest Kööts, tema rivaal pronksiheitluses, oli kaugel ees teine ja selles olukorras oli iga punkt... siiski mitte kulla, vaid pronksi hinnaga.
Boksipeatuste karusselli lükkas käima Jõffert, kes läks rehve vahetama pärast üheksandat ringi. Ring hiljem järgnes korraga terve trobikond sõitjaid, teiste seas Kappet. Temast olid selleks hetkeks ees veel Ventsel ja tiimikaaslane Kaspar Koorits (McLaren 720S GT3), otse tuules aga Mihkel Pari (BMW M4 GT3) ja Rudi Reinkort (Lamborghini Huracan Evo). Vahe liider Parekiga oli veninud koguni 23 sekundile ning isegi eeldades, et uued rehvid olukorda parandavad, terendas Kappetile reaalselt vast kaheksas koht. Boksipeatuse järel ringiajad paranesid hüppeliselt, ent mees rahul polnud – auto käitus ikka veidralt.
Põhiline intriig hakkas nüüd arenema võitluses teise koha pärast. Kilk oli McLareni üleöö-vormitõusu perfektselt ära kasutanud, Köötsi kinni püüdnud ning 12. ringi lõpus tulid nad korraga boksi vaid paari auto pikkuse vahega. Rehvivahetus järjestust ja vahet ei muutnud, aga oli selge, et õige duell alles algab.
Samal ajal käis rajal vähemalt sama põhimõtteline kahevõitlus Laupa ja Moori vahel virtuaalse neljanda koha pärast, mis päädis viimase algatatud kokkupõrkega „bussipeatuse“ šikaanis. Kui tolm hajus, oli Uustulnd neist mõlemast möödunud.
Esimese „poolaja“ lõppedes oli Pareki edu teiseks tõusnud Laiksoo ees 12,3 sekundit. Järgnesid Koorits, Pari ja Sander Sasi (Mercedes AMG GT3). Kohe Sasi sabas aga passisid oma võimalust Kööts – tema oli esimene neist, kel juba rattad vahetatud – ja Kilk. Ligi kümne sekundi kaugusel järgnes Uustulnd, temast kolm sekundit maas võitlustrio Moor, Laupa ja Jõffert ning veel seitse sekundit tagapool Kappet.
Laiksoo hiline boksipeatus tekitas samuti hetkeks võimaluse, et ehk suudab ta pakkuda konkurentsi Köötsile ja Kilgile, eriti kui nood peaksid kogu muud maailma unustades omavahel taplema kukkuma. Seda siiski ei juhtunud, Laiksoo naasis boksist rajale duellantidest seitse sekundit maas. Küll aga oli ta tõusnud mööda Moorist tänu viimase korraldatud pusklemisele Laupaga.
Samal ajal lõbustasid otseülekande vaatajaid Koorits ja Pari, kes (hetkeseisuga) teise koha pärast madistades bussipeatuses põrkusid, mille järel Pari muru peal kauni sõõriku joonistas ja mõningase ajakaotusega jätkas.
Kappet tegi endalegi ootamatult mitut puhku võistluste kiireima ringi ning nentis, et auto on lõpuks ometi tööle hakanud. Viie sõiduminutiga kahanes tema kaotus Jõffertile seitsmelt sekundilt alla viie. Viimane oleks ehk suutnud arendada paremat tempot, ent Laupa oli ees ja mööda ei lasknud.
35-minutilise sõidu järel jõudis lõpuks boksi ka liider Parek ning ringi jagu sai esikohal liikumise au maitsta Pari. Seejärel hõivas Parek taas esikoha. Edu Köötsi ees oli vahepeal kahanenud kuuele sekundile, kuid Parekil olid nüüd värskemad rehvid ning puudus tarvidus oma positsiooni kellegi eest kaitsta. Kööts aga oli tõsiselt hädas Kilgi osutatud tähelepanuga. McLaren paistis sirgetel Hondast palju kiirem ja Kööts pidi koha hoidmiseks aeg-ajalt kurve läbima mööda väga avantüristlikke trajektoore.
17. ringil sai Kilk Kemmeli sirgel eriti hästi hoo üles ja oli pidurdusmaa alguseks juba peaaegu autopikkuse võrra ees. Aga Kööts ei kavatsenudki järele anda ja üritas Les Combes’i kurvi sissekeeramisel kohta tagasi võtta. Autod käisid kaks korda külgepidi kokku ja järgmisele sirgele läks Kilk juba eespool. Kuid kuna möödasõit oli toimunud raja kõrvalt, andis ta juba järgmises kurvis koha tagasi – sellegi protsessiga kaasnes kerge kokkupõrge.
Võidusõidu viimase kolmandiku alguseks oli Parek saanud võitluspaari Kööts-Kilk ees juba 8,5 sekundit edu ja kuna see duell ei näidanud mingeid vaibumise märke, võis eeldada vahe edasist kasvamist. Laiksoo duellante ei ohustanud, sest liikus viis sekundit tagapool, talle järgnesid umbes sekundiliste vahedega Moor, Uustulnd, Laupa ja Jõffert. Märksa kiiremas tempos edenev Kappet kaotas veel 3,7 sekundit ning esikümne lõpetas Reinkort. Parek oli aga kiireima ringi aja enda nimele võtnud ning parandas seda veel viis korda, parimaks jäi lõpuks 2.18,132.
Teise kümne keskel moodustus samal ajal rong neljast BMW-st järjestuses Pari, Haugas, Vendla ja Tšubenko, kuid see kaua koos ei püsinud. Kõigepealt püüdsid Vendla ja Tšubenko Eau Rouge’i külg külje kõrval läbida, mis aga päädis kokkupõrke ja Vendla seinasõiduga. Kümmekond sekundit hiljem üritasid Haugas ja Pari kõrvuti läbi mahtuda Les Combes’ist, aga neilegi osutus see ülejõu käivaks ülesandeks. Kannataja rolli jäi kruusaväljale piruetitanud Haugas.
Esikümnesse oli nüüd tekkinud kolm võitluspaari. Kilk piiras endiselt Köötsi ja see tõmbas ka nende tempo alla, Laiksoo oli tosin minutit enne kella kukkumist kahandanud kaotuse 3,5 sekundile. Uustulnd üritas oma kuuendat kohta kaitsta Laupa eest, kuna Kappet oli kinni püüdnud kaheksandat kohta hoidnud Jõfferti.
21. ringil proovis Kilk juba ei tea mitmendat korda Les Combes’i eel Köötsist möödumist ja provotseeris lõpuks rivaali eksima. Kööts lendas kurvi sisse liiga suure hooga, auto lõi laperdama ja Kilk hakkas temast väljastpoolt mööduma. Köötsi meeleheitlik võitlus kaootiliselt siksakitavat autot uuesti kontrolli alla saada päädis sellega, et ta trügis Kilgi rajalt välja – pigem tahtmatult kui meelega, ent järjestus jäi püsima. Vahejuhtumi käigus aga jõudis Laiksoo vahvast võitluspaarist vaid kahe sekundi kaugusele ja peagi haakis end juba Kilgi sappa.
Nende järel hakkas samuti põnevus tõusma, sest Uustulnd oli vähemalt hetkeks Laupa vahetust tähelepanust vabanenud ja püüdnud kinni viienda koha mehe Moori. Kappet aga surus end Jõffertist mööda kaheksandaks, kui terve Les Combes läbiti külg-külje kõrval ilma kontaktita – õppige meistritelt! Ent kuna sõita jäi vaid kuus minutit ja vahe lähima eesliikuja Laupaga oli rebenenud juba viiele sekundile, pani see möödasõit sisuliselt punkti ka Kappeti võistlusele.
Kaks ringi enne sõiduaja täitumist oli Pareki edu Köötsi ees kerkinud kosmilise 18 sekundini. Kilk hoidis nüüd Köötsiga aupaklikku distantsi, Laiksoo omakorda liikus Kilgi sabas turvalisel kaugusel. Niisugune olukord rahuldas kolmikust kindlasti ainult Laiksood, kes seisu püsides oleks olnud meistrivõistluste pronksimees.
Ent iga autovõidusõit lõpeb alles ruudulipu langemisega. Viimase ringi lõpuosas võttis Parek hoo täielikult maha ja kuna Köötsil oli õnnestunud Kilgi ees umbes sekundiline õhuvahe saavutada, sai Parek finišisirgel tiimikaaslase Köötsi turvaliselt mööda lasta. Võistluse kolmanda koha saatus aga rippus viimase hetkeni juuksekarva otsas, sest bussipeatuse šikaani sisenedes Kilk eksis ja väljakiirendusel jõudis Laiksoo talle suisa kõrvale. Lõpuks sai Kilk kolmanda koha vaid 0,041-sekundilise eduga.
Aga just need 0,041 sekundit jätsid Laiksoo lõpuks Eesti meistrivõistluste pronksmedalist ilma ja tõstsid pjedestaalile Köötsi. Matemaatika nägi välja järgmine.
Parekile piisas meistritiitli võitmiseks ka teisest kohast kuhjaga, sest Kappet oli temast kaugel maas nii punktiarvestuses kui ka rajal. Kööts teenis teiselt kohalt esimesele tõustes 40 punkti asemel 45, neljas koht aga kasvatas Laiksoo summat 32 punkti võrra. Enne põhisõitu oli Laiksool 12-punktine edu Köötsi ees, ent kuna Kööts sai nüüd 13 punkti rivaalist enam, läkski ta lõpptabelis Laiksoost ühe punktiga ette. Ent sellega lõpuringi draamad ei piirdunud.
Uustulnd üritas bussipeatusse pidurdamisel Moorist mööduda, kuid too lõi – piltlikult öeldes – üritajale ukse näkku kinni. Vältimatu kokkupõrke järel õnnestus Mooril küll piruetti vältida, kuid hoog kadus. Aumehena lasi Uustulnd Mooril enda ees finišeerida, kuid olukorrast lõikas prisket profiiti hoopis Laupa, kes mõlemast mööda purjetas ja ise viiendana finišeeris. Moor jäi napilt kuuendaks ja Uustulnd sama napilt seitsmendaks. Ülejäänud esikümnekohad läksid Kappetile, Jõffertile ja Reinkortile.
Veel üks õnnetu mees finišis oli Nöör, kes viimasel ringil läks kandma rajapiiride ületamise eest teenitud läbisõidukaristust. See kukutas ta 14. kohalt 24.-le.
EVAL S-Link GT 2023 seitsme etapi kokkuvõttes kogus enim punkte ja tuli esimest korda Eesti meistriks Juss Parek. Kahe eelmise aasta meister Risto Kappet pidi seekord leppima hõbemedaliga, punkte kogus ta 387. Pronksmedal läks Reno Köötsile 337 punktiga. Oluline on ka märkida, et esimest korda oli võistluste platvormiks Assetto Corsa Competizione, kuna varem oli kasutusel rFactor2.
Meistrivõistluste esikümme:
1. Juss Parek 440
2. Risto Kappet 387
3. Reno Kööts 337
4. Joosep Laiksoo 336
5. Rait Kilk 251
6. Mario Vendla 225
7. Rasmus Uustulnd 218
8. Paul August Lääne 214
9. Silver Jõffert 210
10. Rudi Reinkort 209
Üldse sai punkte 51 sõitjat 72 osalenust.
Tiimide arvestuses meistritiitlit välja ei anta, esikohavõitjad pärivad Eesti karikavõitja nimetuse. Võitja sai aga selgeks juba eelviimase osavõistlusega, kui Köötsi ja Pareki tiim TCM Gold saavutas teistele kättesaamatu edu. Selles arvestuses oli esikuuik järgmine:
1. TCM Gold (Kööts, Parek) 777
2. R8G Simtech (Kappet, Kaspar Koorits) 514
3. TCM S-Link (Kasesalu, Laiksoo) 469
4. Simtech Racing Team (Jõffert, Kilk) 461
5. Redlights (Lääne, Reinkort) 423
6. Team-O Racing (Haugas, Vendla) 376
30 registreerunud tiimist jõudis punktideni 24.
Võistlus on järelvaadatav EVAL TV Youtube’i kanalilt.
Kõik tulemused on esialgsed kuni protestide lahendamiseni.
